Aadress: Taritu küla, Lääne-Saare vald 93331, Saare maakond
Taritu Rahvamaja direktor: Aili Salong
Telefon: 5886 0830
E-postSee e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 Taritu koolimaja2

Rahvamajas tegutsevad kollektiivid:

Taritu segakoor – koorijuht Anneli Tarkmeel, koorivanem Erna Niit
Segarühm Lender - juhendaja Aili Salong, rühmavanem Toivo Prostang
Taritu Tubateater – näitejuht Helle Kesküla
Taritu memme-taadi lauluklubi – juhendaja Erna Niit, ansamblivanem Maia Pehme
Taritu meesansambel – juhendaja Reet Laht


AJALOOLIST
Taritu Rahvamaja tegutses pikka aega majas, mis valmis 1928 aastal haridusselts „Ärataja“ eestvedamisel. Maja ehitamise idee tuli seltsi esimehelt Aleksander Preilt. Olgu järgnevalt kirja pandud maja ehitamise lugu Linda Lahe andmetele tuginedes:

Haridusministeeriumi rahalisel toel (20 000 krooni) ostis haridusselts Muha rannast Varuli kordoni hoone. Talgute korras maja lammutati ja veeti hobustega Sõruväljale. Tööst võtsid osa nii mehed kui naised, nii vanad kui noored. Maja projekti koostasid Hindrek Kann ja ? Kahu, selle eest maksti pidudest saadud rahaga. Vundamendikivid saadi kohapealt raudkivide põletamisega. Seinad raiusid üles Aleksander Vakrõm, Thodor Vakrõm ja Aleksander Sell Koki külast. Jakob Raasuke valmistas pilpalõikamise masina, pilpaid käisid lõikamas ka naised. Katisemeistrid olid Oskar ja August Hoogand ning Eduard Tarkin. Korstna ladus August Õnnis. Lauamaterjal saeti käsitsi, puud võeti riigimetsast. Müüdi ainult seemnepuid, mille ladvad olid kuivanud.. Metsamaterjali otsisid metsast Martin ja Arseeni Grumm.. Puuduvad uksed tegi Jakob Raasuke. Majas oli üks ahi ja kõrvaltoas pliit soemüüriga (hiljem nimetati maja rahvasuus „võrgumajaks“, sest soojaks maja nende küttekolletega ei saanud. Kõrvalkülas samal ajal valminud külamaja sai nimeks aga „kirbusaun“, kuna sel olid laed madalamad ja kui köeti, siis ikka mehiselt)

Töödega alustati 1927. aasta sügisel, talvel varuti materjali, kevadel - suvel ehitati. Korraldati talguid, keedeti suppi. 1928. aasta sügisel oli avamispidu.
Maja ehitamisel osalesid Kotlandi, Taritu, Riksu, Koki ja Lahetaguse küla inimesed.
Sõja ajal kasutasid maja nii venelased kui sakslased. Venelased elasid seal ise, sakslased hoidsid oma hobuseid.

Rahvamajal on olnud palju juhatajaid, eriti algusaastatel. Aastatel 1946-1958 vahetusid rahvamaja juhatad sageli. Nii on järjepanu majas töötanud:
Heinrich Sink
Elmar Prei
August Õnnis
Ada Mälk
Ludvig Valge
Erna Valge
Herbert Laht
Helmer Varatu
Jaan Salong
Salme Lember
Helgi Õnnis
August Piirsalu
Linda Laht ( töötas rahvamajas juhatajana 1958 – 1988)
Reet Laht ( töötas rahvamajas 1987-1994 juhataja ja kunstilise juhina)
Aili Salong (rahvamaja juhataja alates 1988)

Kunstilise juhina on töötanud:
Henn Leesi
Maret Piirsalu
Tiiu Hoogand

Seoses Taritu Algkool-Lasteaia tegevuse lõpetamisega 2002. aasta kevadel ähvardas seltsimajaga võrreldes suhteliselt heas seisukorras olevat koolimaja kasutult seisma jäämine. Vastavalt Lümanda Vallavolikogu otsusele kolis Taritu Rahvamaja 2002. aasta sügisel oma tegevuse ümber Taritu koolimaja hoonesse. Seltsimaja tegevust asus vallaga kokkuleppel koordineerima Taritu Arenguselts.

Taritu koolimaja asub oma praeguses asukohas alates 1927. aastast.. Tegemist on tsaariaegse kordonihoonega, mis teisaldati Papisaarest ja Taritus kooliks kohandati.
Koolimaja ehitamise lugu on kirjas Taritu kooli kroonikaraamatus, mida pidas koolijuht Aleksander Prei.

3.dets 1925.a. Toimus maja nurgakivi pidulik mahapanek õpilaste ja ümbruskonna rahva osavõtul. Majaseinte ehitamine algas 1926. aasta kevadel. Ettevõtja oli Kusta Arman (asunik Lahetaguse külast), kaastöölised Taavi Arman ja Jakob Kiil. Valla poolt oli tööde järelevaatajaks määratud Peeter Raun Kärdu külast. Krohvitööd tegid ehitusmehed Kaarmalt ja ahjud pottsepp Krischka Kuressaarest. Aknaraamid valmistas Aadu Valge Koimlast ja aknad pani ette ning muud sisemised töö tegid Peeter Valge ja Aleksander Seil Koki külast. Maja pidulik avamine oli 28.septembril 1927. aastal. Vaimuliku talituse toimetasid Kihelkonna pastor Mähle ja Lümanda preester Bobkovsky. Kõnedega esinesid koolinõunik J. Koppel, Lümanda vallasekretär K. Part, Lümanda koolijuhataja August Mälk ja Taritu koolijuhataja Aleksander Prei. Aktust kaunistas ümbruskonna laulukoor vaimuliku lauluga Mihkel Niidi juhatusel. Et aktuse lõppedes juba pime oli, ei saadud enam osavõtjaid pildistada.

Peale aktust oli koosviibimine lauas, mis kaeti 60-le kutsutud külalisele üleval saalis. Kutsutud olid peale eelnimetatute Lümanda valla tolleaegse nõukogu liikmed ja ühendatud koolide endised õpetajad. All saalis tantsis ja mängis noorsugu.

 

Vallamaja kontaktid

Registrikood: 75038977
Aadress: Marientali tee 27, Kuressaare 93820
Telefon: 452 0450
E-post: vald@laanesaare.ee

Tööaeg

E,K,N 08:00 - 17:00
T 08:00 - 18:00
R 08:00 - 13:00
Lõuna 12:00 - 12:30

Kärla Teeninduskeskus

Aadress: Pargi 1, Kärla 93501

Telefon: 452 0450

E-post:vald@laanesaare.ee

Tööaeg

E,K,N 08:00 - 17:00
T 08:00 - 18:00
R 08:00 - 13:00
Lõuna 12:00 - 12:30

Lümanda Teeninduskeskus

Aadress: Keskusehoone, Lümanda küla 93301
Telefon: 4520450
E-post:vald@laanesaare.ee

Tööaeg

E,K,N 08:00 - 17:00
T 08:00 - 18:00
R 08:00 - 13:00
Lõuna 12:00 - 12:30