Kuressaare Linnateater

Kuressaare Linnateater Kuningas Taaveti jälgedes

Eilsest läksid Kuressaares käima Ooperipäevad ja nende raames toob Kuressaare Linnateater koostöös Eesti Kontserdiga lavale tõenäoliselt esimese saare ooperi. Täna nimelt esietendub Kuressaare Linnateatris Aino Kallase, Tauno Pylkkäneni „Patseba Saaremaal“.

Võiks öelda, et suurte ooperiteatrite kõrvale on ilmunud veel üks konkurent, kes täidab ümbruskonna ooperihuviliste vajadusi kohapeal, nii et sellepärast ei pea Tallinnasse või Tartuse sõitma. Mõistagi ei suuda Kuressaare Linnateater konkureerida Vanemuise või Estoniaga mahtudes, selliseid tehnilisi võimalusi ja töötajate hulka mis oleks vajalik regulaarseks ooperietenduste andmiseks, Kuressaares teadagi ei ole. Kuigi lossihoovis on praegu olemas ka kontserdisaal, kus vaatajad saavad segamatult Ooperipäevi nautida mängitakse „Patsebat Saaremaal“ Kuressaare Linnateatri laval. Kui Linnateatri saali ei mahu orkester ja tehnilised võimalused on ka muidu ahtamad, siis kuidas saab seal teha ooperit? Kuid nii nagu Taavet ei võitnud Koljatit mitte jõukatsumisega, vaid täpselt ja osavalt sihitud lingukiviga, ei püüa ka Kuressaare Linnateater teistele ooperi väljatoomisega oma suurt jõudu näidata, küll aga seda täpsust ja osavust mida on vaja just selleks, et üks näite- ja laulumäng vaatajatele ja ooperisõpradele elamusi pakuks.

Patseba etendusi esitavad näitlejad ja ooperilauljad, kes arvatavasti tutvustamist ei vaja. Sõnateatri osas astub üles Leila Säälik Ugalast, keda teatrisõbrad teavad juba mitu aastakümmet ning keda Kuressaares võis viimati näha maikuus, Ott Aardami lavastuses „Börs ja Börsitar“. Margus Prangel, kellel austajatest Saaremaal saaks kokku panna juba oma fännklubi (ilma naljata). Ja Saare oma inimestest Piret Rauk, keda on rõõm pärast väikest vaheaega jälle lavalaudadel näha. Ooperiosas saab näha säravaid ooperisoliste, metsosopraneid Helen Lokutat, Juuli Lille ja baritoni Rene Soomi, keda ooperisõbrad on saanud näha peamiselt meie Rahvusooper Estonia lavastustes.

Ei saa mainimata jätta ka, et lavastuse kunstnikutöö on pannud üheskoos toime Liina ja Aime Unt kelle headust on reeglina raske üle kiita. Patseba lavakujundus on ühest küljest justkui midagi enesestmõistetavat mis annab oma panuse lavastusele kui tervikule. Samas aga andes ka asjale justkui visuaalse raami, mis ei tõmba ülearu tähelepanu, küll aga aitab paremini esile tulla sellel mis toimub selle raami sees ehk siis sellel mida teevad näitlejad-lauljad.

Olgugi, et lavastaja Garmen Tabor on omale ette võtnud ühe mõtlemata suure tüki, ei tundu et see oleks talle ühestki küljest ülejõu käinud. Jääb ainult loota, et ta jõuab veel piisavalt suvel puhata, et siis peatselt jälle midagi lavastada.

Kuressaare Linnateatri lavastusel on kaks osa. Esimeses neist kannavad näitlejad ette Aino Kallase näidendi „Patseba Saaremaal“ mis on eesti keeles ja sellele järgneb pärast vaheaega Tauno Pylkkäneni ooper, mis põhineb samal tekstil. Esimene ehk draama osa on eesti keeles, mis lisaks huvitavale näitemängule jutustab vaatajatele ka loo mille ooperilauljad kannavad veidi hiljem ette läbi soomekeelsete ooperiaariate. Kõik see kokku ei kesta palju üle kahe tunni. Igal juhul ei nõua „Patseba Saaremaal“ pikkus vaatajatelt mingit eneseületamist, nagu võiks arvata kui draamalavastus ja ooper on üksteise otsa pandud.

Selle ooperi esmaettekanne oli juba 1959 aastal Soomes Tamperes nii, et tegu on kahtlemata ühe Põhjamaade klassikasse kuuluva teosega. Olgugi, et nii libreto kui muusika autor on Soome päritolu toimub näidendi tegevus Saaremaal. See on inspireeritud Piibli tegelastest Batsebast, tema mehest nimega Uurija ja kuningas Taavetist kes Batseba ära võrgutas. Näidendis ootab perepoega ees kroonu mis 19. sajandi keskel kestis venemaal (kuhu alla ka Saaremaa kuulus) ei rohkem ega vähem kui 25 aastat. Mis tähendas, et kui mees selle aja peale ka ellu jäi oli ta tagasi tulles oma paremad aastad juba seljataha jätnud. Näidendis on ema ja noor perenaine murtud mõttest, et nende ainus mees pikaks ajaks nende juurest peab ära minema. Kuidas lugu täpselt lõppeb ja kuidas väheste vahenditega ooperit tehakse on võimalik täna-homme ise Kuressaare Linnateatris näha ja kuulda. Ei maksa ajaloolisi sündmusi lasta mööda külgi maha joosta.

Kutt Kommel
Meie Maa 22. juulil 2008

Üles