Avaleht Mängukava TeatriKino Repertuaar Arhiiv Artiklid Galerii Piletiinfo Kontakt Näitus Aitan lapsi Sisukaart
  » Rääkivad kivid
  » Unenägu
  » Hind
  » Morten lollide laeval
  » Pikapäkk kadus ära
  » Kartulimoos ehk Chelsea Win
  » Vares
  » Teatriretk
  » Igavene Kapten
  » Intiimsed tehingud
  » Tapatöö jumal
  » Patseba Saaremaal
  » Draakon
  » Ma armastasin sakslast
  » Võlg
  » Limbo
  » Loomaaialugu
  » Reigi õpetaja
  » Väike Merineitsi
  » Kuu aega maal
  » Kirjad emale
  » Mereröövel vastu tahtmist
  » Jussikese seitse sõpra
  » Nulltund
  » Salongiõhtu pealinnast eemal
  » Liigub ja loob
  » Naisevõtt
  » Armunud vanamehed
  » Polkovniku lesk
  » Emand Holle majas
  » Charley tädi
  » Põrunud aru õnnistus
  » Teatridont ja tema sõbrad
  » Cipollino seiklused
  » Suur Tõll
  » Igiliikur
  » Kolm põrsakest ja hea hunt
  » Aastavahetuse teatriball
  » Täiesti tavaline muinasjutt
  » Tuulte tallermaa
  » Suveõhtu valss
 
juuni 2013

E T K N R L P
     12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
 
Nulltund

Pühendusega Kuressaare Linnateatrile, isale, igavesti Sulle

D. Kareva/ M. Underi/ J. Kruusvalli/ A. H. Tammsaare tekstid
A. Piazzolla muusika etenduses

NulltundNULLTUND

Lavastaja Garmen Tabor
Kunstnik Ketlin Bachmann – Põldroos
Liikumine Laine Mägi
Kostüümid Laivi Koppel
Valgus Ahto Matt
Heli Andrus Unger

Näitlejad:
ema – Aime Käen
isa – Mait Merivald
tütar valges Garmen Tabor
tütar punases Piret Rauk
noormees pilliga Priit Lõhmus
noormees ülikonnas Aarne Mägi

Nõnda, kui keerleb inimene looduslainetel, nõnda ka asjad meie ümber suurte majade ja kõrgete kirikuteni välja. Mitu ringi võib olla läbinud üks kohviserviis, millest üksikud tassid veel alles; üks vana vana puhvetkapp, millest hõngub nelgi- ja loorberiaroomi; vana ümmargune laud; üksik leentool, millel istus isa; vana talumaja, lõpuks teatrimaja keset linna, Kuressaare linna.
2006. aasta on kuulutatud teatriaastaks, kutselise teatri 100. aastaring. Selles ringis on kusagil keerlemas ka Kuressaare Linnateater tänu inimestele, kes on ta loomise ja armastusega täitnud, tallel hoidnud ja meieni kandnud.
Tänu ja lugupidamine kõigile, kes meie trupi tööle on kaasa elanud ja aidanud:
Heli Teedla Eesti Raadiost, Heidi Aadma ja Moonika Läänesaar ENA-st, Karin Tetsman ED-st, Anni Kiiop “Endlast”, Aleksander Eelmaa, Urmas Raik, Erika Salajõe.

Nulltund on aeg pärast keskööd - täielik lõpp ja täielik algus – tsitaat Astor Piazzolla plaadilt “Tango: Zero Hour”.
Tango – tõeline kirglik üksildaste tants. Pean eestlasi üheks kirglisemaks  rahvaks maailmas. Ka siis, kui tegemist on “soome – ungari sügavkünniga  või hoopis vaikimisega, usun, et too salapärane kirg on kodeeritud meile antud tükikesse maasse, kividesse, meid ümbritsevasse vette.
Ideaalis võiks leida vastused kõikidele küsimustele siinsamas nullpunktis – paigast liikumata. Ometi teeb inimene elu jooksul mitmeid pööraseid ringe maailmas, maailmades, ka kohapeal, enne, kui märkab ja isib, või arvab uskuvat, et on päral.
Ja ringe ning keerutusi on palju. Üks toob kaasa teise läbi lahkumiste, loobumiste, kirgliste kakluste, solvumiste, haiget saamiste, uute lootuste, saabumiste, leppimiste, andestamiste.

Garmen Tabor

 ...kus ja kes sa ka poleks,
mängu ilu on üks:
püüa kinni, et
lasta lahti.

Esietendus 1. märtsil 2006. aastal kell 19:00 Kuressaare Linnateatris

Pilte etendusest...