Avaleht Mängukava TeatriKino Repertuaar Arhiiv Artiklid Galerii Piletiinfo Kontakt Näitus Aitan lapsi Sisukaart
  » 2013
  » 2012
  » 2011
  » 2010
  » 2009
  » 2008
  » 2007
  » 2006
  » 2005
  » 2004
  » 2003
  » 2002
  » 2001
  » 2000
  » 1999
 
mai 2013

E T K N R L P
  12345
6789101112
13141516171819
20212223242526
2728293031
 
2006

  • Viis küsimust iseendale ehk Teatrist seest- ja väljastpoolt
  • Võluv muinasjutt mustkunsti ja elava muusikaga
  • Kuressaare Linnateatri toetusraha suureneb
  • Paari tunniga kuu aega teatrielu maal
  • Põgenemine armastuse eest
  • Mäng Maasi maastikul
  • Ausalt öelda paneb see kõik mind väga imestama...
  • Teatri vajalikkusest ja võimalikkusest Kuressaares
  • Teha Teatrit, millel oleks tähendus tänases ajas ja siin saarel
  • Pauli päevik: Paul mõtleb ennast KLT rahutuks kirjandusala juhatajaks
  • Rohkem teatrit (Juhtkiri)
  • Riigi toetus Kuressaare Linnateatrile kasvab kaks korda
  • Kuressaare teatrilaval sünnib muinasjutt Merineitsist
  • Kuressaare Linnateater on uputustega hädas
  • Kirjad emale
  • Mereröövliveres vemmeldab seiklushimu ja naer
  • Moskvalanna lavastab Kuressaares Turgenevit
  • Lollilt elasin. Aastaid jäi väheks
  • Rõõmus mereröövlimäng Saaremaal
  • Kuressaare mereröövel vallutas Maasilinnal publiku südameid
  • Lavastus nagu lapitekk
  • Linnateater tõi üle mitme aasta lavale vabaõhuetenduse
  • Teater Ö(Ö)sel pani Kuressaare teatrist kihama
  • Festival Teater Ö(Ö)sel toob saartele põnevaid etendusi ja avastamisrõõmu
  • Aarne Mägist saab Kuressaare linnateatri turundusjuht
  • Mereröövel Verine John möllab sel suvel Maasilinnal
  • Verine John jõuab juuli lõpus Maasilinnale
  • Linnateatris esietendus “Jussikese seitse sõpra”
  • Kuressaares etendub lastelavastus
  • Linnateater võib töökäsi juurde saada
  • Kuressaare Linnateater avas internetis uue kodu
  • Raha ja usalduskrediit
  • Kuressaare Teater – jaa või ei? Jaa!
  • Kuressaare “Nulltund” annab elamuse ehedusest
  • Piret Rauk: andke aega, 100 päevaga ei sünni veel teatrit
  • Kas kutseline teater on Kuressaares võimalik?
  • Konverents võtab teatri luubi alla
  • Aime Käen: mulle meeldib just protsess, mitte lõpptulemus
  • Tõnis Kipper: Kuressaarde on vaja palgalist teatrit
  • Teater leheveergudele
  • Külalisetenduste tarvis jagati mullusest rohkem toetusraha
  • Kuressaare teatriaastale paneb punkti konverents
  • Linnateater toob välja esietenduse

    Kuressaare mereröövel vallutas Maasilinnal publiku südameid

    Kuressaare Linnateatri 26. juulil esietendunud suvelavastus “Mereröövel vastu tahtmist” tõi Maasilinnale ligi pooltuhat vaatajat, kellest enamik nähtuga ka ilmselgelt rahule jäi.

    Seekordne suvelugu on linnateatril pärast aastal 2000 mängitud “Suurt Tõllu” ja 2002 “Armunud vanamehi” kolmas sedasorti ettevõtmine ning sedakorda erinevalt eelmistest jõuti Kuressaarest välja Maasi, mis nähtud etenduse tegevuspaigaks tõesti imehästi sobiv.

    Juhan Peegli mõnusa loo lihtsameelsest, aga kange jõuga Saaremaa külapoisist Sarapiku Juhanist, kes tahtis käiakive osta ja kogemata kombel hoopis mereröövliks sattus, ühe lõunamaise linna koos imekauni Santa Krutsi Roosi Isabella südamega ära vallutas ning lõppeks pärast kaelamurdvaid seiklusi tagasi koduranda jõudis Maasilinnal etenduva variandi on kokku kirjutanud Jaan Kaplinski ja lavale seadnud Raivo Trass. Suure kunstnikutöö on ära teinud Riina Vanhanen.

    Lisaks peategelase, Juhani ehk Johni, keda toredasti kehastas noor näitleja Hannes Prikk, seiklustele ja päris teravmeelsetele tänapäeva nöökavatele kildudele mahtus kahetunnisesse etendusse rohkesti laulu ja pillilugusid. Tegevuspaigadki vaheldusid. Pärast kõrtsistseeni sai publik näiteseltskonna kannul päris vee veerde mereröövlite laeva ja selle pardal toimuvat kaema kõndida, et seejärel Santa Krutsi linna (elik Maasilinna) vallutamist vaatama kõmpida.
    Tuleb tunnistada, et lavastuse viimane osa kõige tempokamaks ja enim nauditavaks kujuneski. Eriti lustis publik Indrek Saare mängitud napsilembese püha isa Ambrosiuse etteastet ning küll pisikese, ent see-eest briljantse rollina jäi meelde Arvi Mägi vangivalvur. Vahvad mereröövlid olid Aarne Mägi, Andres Tabun, Priit Lõhmus, Mati Talvistu ja Santa Krutsi Roosil Kaia Skoblovil jagus nii särtsu kui naiselikku võlujõudu. Kenasti naerutas rahvast ka Aime Käeni käre saare moor, Sarapiku Juhani ema, ainult tema lõpumonoloog kiskus veidi liiga pateetiliseks ja proportsioonitult pikaks. Ilmselt oli lavastaja Trass erinevalt mereröövel Johnist hoopis saare naise lummusesse langenud ega raatsinud seda kärpida.

    Aga üldiselt võis siiski nentida, et kena keik – oli tore pretensioonitu suvetükk, mida sooja suise ilmaga päikesest rammestununa just paras paar tundi lustida.

    Ragna Malm
    Kuressaare Sõnumid 3. august 2006


    Üles
  •